Kujataani kangerluit qinngortuut qinngui oqqisimasut inoqajuitsumi naggorinnersatut
taaneqarsinnaallutik issittumi kiannerulaartortaapput qaammammi kiannerpaami agguaqatigiissillugu
10 º Celsius qaangertarlugu. Tamaani klima nunavissuarpalaartuuvoq, sinerissamulli silavariartortilluni
silaanna imarpimmut qanittorpallakkiartortarluni. Pineqartup annersaa naggorissunik pukkitsunik
qaqqarasaartuuvoq nunanut kiannerujussuarmiittunut aalaasinaratik tamugartortunut ilaatigut
neriffissaqqissuulluni. Tamaaniippoq Kujataani nunalerinikkut ingerlatsinermi qanga maannalu
qitiusoq UNESCO-p Silarsuarmiut kingornussaqarfiattut (Verdensarvsliste) toqqarneqartussatut
siunnersuutigineqartoq. Tassaniippullu: (1) Tunulliarfiup qinngorpiaa nunalu Tunulliarfiup Sermillillu
ilorpasinnerusortaata akornanniittoq, (2) nuna pukkitsoq Tunulliarfiup Aniaallu qinngorpasissuata
akornanniittoq, (3) Vatnahverfi, imaappoq nuna taserpassualik Aniaap Alluitsullu kangerluata
qinnguisa akornanniittoq aammalu (4) nuna Aniaap avalequtaata, Qaqortup Imaata, avannamut sineriaa
kiisalu qeqertaasaq taassuma kangerpiaaniittoq. Nuna pineqartoq 2200 km² miss. angissuseqarpoq
massakkullu Narssap, Qaqortup Nanortallullu kommuniinut ilaalluni.
Nunami tamaani piffissani avissaangasuni marlunni, oqaluttuarisaanikkulli ataqatigiissuni,
nunalerinermik ingerlatsiviusimavoq. Siulliupput inuit Nunani avannarlerneersunik tunuliaqutaqartut
ukiunik 4 – 500-nik sivisussuseqartumik ukiut akulliit naajartorneranni, pinngortitami kulturikkullu
allanngornikkut pisunik assigiinngitsunik pissuteqartumik naleqqussarnissamut sapilernissartik
tikillugu naasorissaasutut ingerlatsisimapput. Kingusinnerusukkut inuit kulturip puisinniarnissamut
sungiussilluinnarsimasup erneri paniilu – ilaatigut qallunaat norskillu nunasiortornerannit
sunnigaallutik – piniartuunermiit allaalluinnartumut, naasorissaasuunermut, nuupput. Piffissani
taakkunani marlunni nunalerineq uumasunik tamugartortunik aasaanerani qaqqani ivigartortitsinermik
inoqarfiillu eqqannguini narsaatini ivikkanik ukiuunerani nerukkaatissanik naatitsinermik
tunngaveqartoq ingerlanneqarsimavoq.
Islandimiut ukiut 900-ikkut naalerneranni Kalaallit Nunaata Kujataata kujataa-kitaatalu ilaanut
nunassinnerat tassaavoq Nunani avannarlermiut naasorissaasutut inuuniuteqartut vikingeqarnerup
nalaani ukiullu akulliit aallartisarneranni qeqertat Atlantikup Avannaaniittut atuarlugit kimmut
siaruarnerpaaffiat. Ukiut 1000-ikkut aallarteqqaarneranni qallunaatsiat New Foundlandip avannamut
isuami, L’Anse aux Meadows-imi illuliorsimanerat suli kippasinnerusumut
ingerlaqqeriarsimagaluarneranut takussutissaavoq, angalanerilli tamakkua
paasisassarsiornerinnaasimasorinarput; nersutaatimmi nunassivinnissami tunngaviusinnasut
nassarneqarsimanngillat.
Naasorissaasut islandimeersut Kujataani kangerlunni nunassinnerata nalaani Kalaallit Nunaata
issittorsuartaani, Avannaani - piffissap ilaatiguusarsimasumik – inuit Canadap kangiani Dorset-kulturimeersunik
(ukiut 800 – 1200 miss.) inoqarsimavoq. Islandimiut nunasseqqajanngikkallarmatali
inuit palæoeskimuut Saqqaq-kulturimeersut (ukiut 2300 – 800 miss.) aammalu Dorset-kulturimeer-sut
siulliit (ukioq 800 – 0 miss.) Kujataani Kitaanilu najugaqarsimapput. Qallunaatsiat nunassinneratigut
uagut nunarsuarmi inuusugut nunassittarnikkut oqaluttuarisaanitsigut, Afrikami
ineriartuleqqaarnitsinniillu siullermeersumik imminut naapittutut oqaatigineqarsinnaavugut, imaappoq
”kaajallaappugut”.
Qallunaatsiat Kalaallit Nunaanniittut nunani avannaamioqatigiinneernertik aallaavigalugu kalaallit
nunalerinikkut kulturiat pilersippaat namminerisaminnik ingerlatseriaaseqarlutik, illuliornikkut
kultureqarlutik atortoqarlutillu il.il. Aammalumi issittumi nunarujussuaq ima sungiussimatigilerpaat
nunap nammineq tunniussinnaasai, soorlu puisit, aarfit, tuttut piniagassallu allat naammattumik
iluaqutigisinnaalersimallugit. Imaassinnaavortaaq aarfit qilalukkallu qernertat tuugaavinik, amminik
assigiinngitsunik, kissaviarsunnik allanillu Europap avannaani inuulluarniutigalugit pigisassatut
pilerigineqartunik pissarsisinnaanerat tassaasimasinnaasoq kinguaariit ingerlaneranni nunassinnerup
iluatsiunneranut pingaaruteqarluinnarsimasinnaasoq.
Kalaallit Nunaanni naasorissaasut siulliit nunani avannarlerni nunalerinermi uumasuutit nujuitsut
naluneqanngitsut tamaasa pigaat, imaappoq nersussuit, savat, savaasat, hestit, puulukit, qimmit
qitsuillu. Tamugartortut mikisut, savat savaasallu, nersutaatigineqartut amerlanerpaartaraat, nunanulli
avannarlernut allanut naleqqiullugu amerlanerullutik nunaaneqarfinni amerlasuuni savatut
amerlatigingajallutik. Taamaannerata ersersikkunarpaa najukkanut orpigaqarfiullutillu
avaalaqiaqarfiusunut naleqqussarsimaneq, aammali tamatumunnga pissutaagunarluni tamugartortut
immuinik iluaquteqarluni immummit pisunik allanngujaatsunik tunisassiorsinnaajumaneq. Nersussuit
naasorissaasoqarfinni angisuuni annertunerusumik pigineqarsimapput, tamanili aamma pigineqarlutik.
Ajasoornarnerpaapput biskorfeqarfimmi Gardarimi nersutaatit inaat nersussuarnut 100-t sinneqartunut
inissaqartut; Qallunaatsiaqarfimmi kangillermi naasorissaasut illuini minnerusuni assaavigineqartuni
nersussuit saarni saarnit assaanikkut pissarsiarineqartut tamarmiusut 15 – 18 %-eraat. Illut qanittuini
narsaatinut naammattumik imissaqartitsiumallutik naasorissaasut amerlasuunik nersutaatillit, soorlu
biskorfeqarfik, imerterinermut atortulersuisimapput.
Nersutaateqarneq annertuumik puisinniarnermik, ilaatigullu tuttunniarnermik
tapertaqartinneqarsimavoq. Aningaasarniarneq annertuumik immumit pisunik tunisassiornermik
puisillu neqaanik tunngaveqartinneqartoq nunarsuarmi qaqutigoortorujussuuvoq. Qallunaatsiaqarfimmi
kangillermi nersutit saarnisa katersorlugit misissorneqartut tamarmiusut 50 %-ii sinnilaaginnarlugit
nersutaatinit nujuitsuneersuupput. Sinnerisa amerlanersaat aataat natsersuillu (30 -40 %) tuttullu (3 – 7
%) saaneraat. Puisinniarneq piuminarnerpaafiini, tassa upernaakkut aasaleqqaarneranilu,
ingerlanneqartarsimavoq nersutaatit salunnerpaaffiata nalaani. Taamatuttaaq aasaanerani
avannarpasinnerusumut Kitaa sinerlugu nioqqutissat eqqartorneqartut pingaaruteqartut niuertunut
nunani avannarlerneersunut taarserniagassat pissarsiariniarlugit piniariartoqartarsimavoq. Taamaalilluni
qallunaatsiat Kalaallit Nunaanniittut aningaasarsiornerat assut katitigaavoq avissaartiteruminaallunilu,
taammaasinnaaneranullu inupparujussuit suleqatigiillutillu ataatsimut aaqqissuussaasimanissaat
piumasaasimassalluni.
Naasorissaasut illuisa sananeqaataasa pingaarnersaat tassaapput ujaqqat issorlu, tamannalu pisuut
pigissaannginnersullumi illukuisa saqqumilaarnerannik kinguneqarsimavoq. Aamma naasorissaasut
avinngarusimanerusumiikkaluartut sivikitsuinnarmillu atorneqarsimagaluartut illukortaanni
taamaappoq. Suisannerusumi inuisattumilu inissisimanertik pissutigalugu nuna kultureqarfiusoq
tamanna allanngunngingajavissimalluni suli pigineqarpoq, taamaammallu Kalaallit Nunaanni ukiuni
akullerni pissutsit ilaannut, nunani avannarlerni allani taamanikkut nunalerinikkut kulturimik
tamakkiinerujussuarmik takussutissaqartitsilluni. Silaannaap pissusiattaaq pissutaalluni
atortuusimasunut kulturikkut ikigisassaanngitsunut suli takussutissaqarpoq. Nanortallup kujataani
Ikigaani iliveqarfiusimasuni iliverni atisarpassuit atisamernillu taamaalillutik avannaamioqatigiit ukiuni
akullerni ulluinnarni atisaannut pitsaanerpaamik takussutissatut suli pigineqarput.
Nuna siunnersuutigineqartoq tamanna naammattorsuarnik illukoqarfinnik anginerusunik
mikinerusunillu aserfallanneqarpallaanngeqisunik suli peqarpoq. Ataatsimut katillutik Kujataani ukiuni
akullerni qallunaatsiat nunalerinikkut kulturiannut takussutissaaapput pingaaruteqartut. Nunap ilaani
assigiinngeqisuni nunataallu assigiinngisitaaqisumi inissittarsimaneri takusassaapput. Avannarliullutik
Qorlortup qoorua atuarlugu naasorissaasut illui qanitaminnilu ivigartortitsivigisartagaat sapanngatut
qooqqumi kangerluit marluk akornanni 11 km takissusilimmi inissisimaffianniit narsaamanersuit
Qassiarsuup Igalikullu eqqaanniittut aqqusaarlugit Vatnahverfip taserpassuaqarfianut naggorissumut
atapput. Qallunaatsiaqarfiusimasup kangilliup illukuisa 500-ingajaasut ilaat 180-it missaat
tamaaniipput, assaanikkullu paasineqartunit najugaqarfiusimasunit oqaluffeqarsimasunit 16-iusunit
ilaat aqqanillit tamaaniillutik. Tamatumunnga ilaapput Qallunaatsiaqarfiusimasumi kangillermi
illukoqarfiit toqqaannartumik islandimiut oqaluttuaatitoqaanni allagaatinilu paasissutissani allani
pisimasunut eqqartorneqartunut toqqaannartumik attuumassuteqartut pingasuupput:
Avannaamioqatigiit Kalaallit Nunaanni nunasseqqaarnerannik oqaluttuat massakkut savaateqarfiusumi
Qassiarsuusumi qallunaatsiat illukuinut tunngatinneqarput. Tamanna paasineqarpoq tassaasoq
Brattahlid, nunassarsinermi siuttuusup, Erik Aappalaartup, nunassiffigigaa. Itsarnisarsiortut
assaanerisa takutippaat taanna qallunaatsiaqarnera tamakkerlugu inoqarfiusimasoq, taamaattumillu
Qallunaatsiaqarfiup kangilliup atuunnerani piffissap ilaani politikikkut qitiusimassalluni. Islandimiut
allagaatitoqaat malillugit umiarsuit ukiut 1000-ikkut aallartinneranni ”Vinland”-imukartartut
tassanngaannit aallartarsimapput. Paasissutissattaaq taakkua oqaluttuarput Kalaallit Nunaanni,
taammalu aamma nunarsuup kitaani tamarmi, oqaluffik siullerpaaq Brattahlid-imi Eriup Aappalaartup
nulianit, Tjodhilde-mit mapparneqarsimasoq. Itsarnisarsiortut 1960-ikkunni misissuinerisa tamanna
uppernarsarsinnaasimavaat. Nunap qaavani takussaasumik oqaluffik taanna takussutissaqanngilaq,
itsarnisarsiuulli misissuineri tunngavigalugit tassani issunik qarmagannguaq napparneqarpoq
oqaluffiusimasup mikisunnguusup angissusianut ilusaanullu takussutissatut. Aammalumi illukoqarfiup
avataani oqaluffiusimasup assinga iliveqarfiata ungalui ilanngullugit 2000-imi sananeqarpoq.
Qassiarsummi illukut allat pingaartumik qallunaatsiaqarfiusimanerata naggataa tungaaneersuunerupput
inuiaqatigiit qallunaatsiaat illulioriaatsikkut sanaartornernikkullu assigiinngisitaartuliortarnerannut
takussutissaallutik.
Qallunaatsiaat katuuliusut romalerisuusut biskopeqarfiat, Gardar, nunaqarfimmi savaateqarfiusumi
Igalikumiippoq. Biskopeqarfik pilersinneqarpoq ukioq 1121 ukiullu 1300-ikkullu naanerannut atalluni.
Tassaniippoq oqaluffissaarsuaq (domkirke), biskopip illorsua bikopeqarfiullu kaajaluisaa. Oqaluffik
arlaleriarluni allanngortinneqartarpoq naggataatigullu 27 m miss. takissuseqalerluni
oqaluffissaarsuanngorluni sanningasutut ilusilik tunngavia ullumi suli pigineqartoq. Biskopeqarfik
Qallunaatsiaqarfimmi kangillermi narsaamarnit annersaanni inissinneqarsimavoq taamalu illunut
eqimasunut quliusunut qitiulluni quinik illunillu inigineqartunik 40-nit amerlanerusunit
ungalusimaneqarluni.
Biskopeqarfik colombiamiut nalaata siornatigut ilagiinni romalerisuni killerpaartaavoq.
Tassanngaanniit kristumiutut oqariartuut Kitaani qallunaatsiaqarfinnut ingerlatitaq aqunneqarpoq
tamatuma 1400-kkut ingerlaneranni inuerunnissaata tungaannut, taannalu aamma piffissap
ingerlanerani Qallunaatsiaqarfiup kangilliup qiterilerpaa. Islandimiut ilagiivisa allattaavissuisigut
biskopiusarsimasut aqqi nalunngilagut, nunaqarfiullu taaguutaa inuillu ilisarisimaneqartut aqqi
tassaalerput qallunaatsiat Kalaallit Nunaanniittut oqaluttuarisaaneranni aammalu europamiut
atugartuussusiata ukiuni qiterlerni siaruariartornerani qitiulluni aallaaviusoq. Biskopip illorsuani
qallunaatsiat Kalaallit Nunaanniinneranni nunalerineq annertunerpaaq ingerlanneqarpoq,
illukorpassuillu tamatuma naasorissaanikkut siumut pilersaarusiornermut pingaarutaanik
paasinninnermut ilapittuutaapput.
Qaqortukuluup oqaluffikua, Aniaap sanilequtaani avannarlermi, Qaqortup Imaaniittoq, tassaavoq
Kalaallit Nunaanni qallunaatsiaqarnerata nalaaniit illukut pigineqartut aserorsimannginnersaat.
Ujaqqanit granitiusunit tamatuma nammineq ujaraanik sanaajuvoq qalia eqqaassanngikkaanni
aserorneqanngingajavissoq, aserneri 5 m miss. portussuseqartut. Qanittuaniippoq naasorissaasup illuata
oqaluffimmut atasup illukortaa oqaluffiup sananeqarneratut sanaajusimasoq. Taassuma
inersuartarisimasaa tassaavoq vikingit ukiullu akulliit nalaanniit avannaamioqatigiit kultureqarfianni
naasorissaasorsuup illuata inersuarisimasaanit allanngorneqannginnerpaaq. Illulioriaaseq
eqqarsaatigalugu illukut taakkua marluk Norgemi qeqertanilu Skotlandillu avannaaniittuni illulioriaatsit
assigiissusiannut takussutissaapput, taammaalillutillu – tassani minnerunngitsumik oqaluffiup
qinnguata igalaaqarfiata sannaata – takutillugu Europami taamanikkut illulioriaatsimi
saqqumilaarnerpaaq. Pissutsip taassuma, naak taama avinngarusimatigisumiikkaluarluni
tupinnaannartumik ukiuni akullerni Europami kulturikkut aallaavinnut
kataannaveesaallaqqissuseqarsimaneq takutippaa. Oqaluffik ukiup 1300-ip missaani
sanaasimasorineqarpoq, oqartariaqarporlu ilagiit romalerisut anersaakkut pissaaneqarfiata qanoq
pissaaneqarsimatiginera tassuuna takutinneqartoq. Peqatigitillugulu qallunaatsiat silarsuaata
kippasinnerpaaffiani nukittussutsimut tamanna takussutissaavoq, oqaluttuarporlusooq
norskit/islandimiut silarsuaannut aallavigisamut silarsuarmullu kristumioqarfimmut
atattuinnarumanerup qanoq sakkortutigisimaneranik. Islandimiut allagaataat oqaluttuarput islandimiut
Sigrid Bjørnsdottir aamma Thorstein Olafsson Qaqortukuluup oqaluffiani 16. september 1408
katissimasut, aammalu katernaat taakkua ukioq 1410 Islandimut utersimasut. Tusagarlu taanna
tassaavoq qallunaatsianit ukiuni akullerni Kalaallit Nunaanniittunit tusagaq ilisimaneqartoq kingulleq.
Qaqortukuluup oqaluffikuanniit 1 km miss. kangisinnerusumi massakkut savaateqarfeqarpoq
nutaaliaasumik 1950-ikkunni tunngavilerneqartumik. Taamanikkumiit illukorqarfik
eqqissisimatinneqalerpoq.
Inuiaqatigiit qallunaatsiat naasorissaanikkut kulturiat imminut nammattumik nukittuumillu nunap
nammineq piniagassaanik iluaquteqarnermik ilaqartumik tunngaveqarpoq. Taamaakkaluartoq
nungukkiartorusaaginnarlutik kinguaariit 15-it Kalaallit Nunaanneereerlutik ukiut 1400-ikkut
ingerlaneranni nungupput. Kulstof-14 atorlugu pisoqaassusiliinerit nutaanerpaat pasinarsisippaat
Qaqortukuluup oqaluffiani katinnerup eqqartorneqartup kingornagut ukiuni 30 – 40-ni, tassa 1440-50-
ip missaanut, naasorissaasoqarfiit ataasiakkaat suli ingerlasimasut. Kisiannili Qallunaatsiaqarfiup
kangilliup naasorissaasoqarfiisa mikinerit ilarpassui ukiut 1300-ikkulli ingerlaneranni
inuertitereersimapput, aammalu taamaassimalluni avannarpasinnerusumiittuni, massakkut Nuup
kommuneqarfianiittumi Qallunaatsiaqarfimmi killermi.
Ilisimatusarnikkut sammisaqarfinni assigiinngitsuni Kalaallit Nunaanni qallunaatsiat
tammarnerannik sammisaqartuni inuerukkiartorneq arlalinnik pissuteqarsimasoq
isumaqatigiissutigineqarpoq, kisiannili uumasoqatigiinnikkut pinngortitallu atortitaasigut pissutsit
kulturikkut pissutsininngarnit pissutaanerusimasorineqarlutik. Nassuiaatigineqartuni ataasiakkaani
nalinginnaasumik silaannaap, pingaartumik ukiuni 1300-ikkunni 1400-ikkunnilu, nillernerulersimanera
pissutaasutaasimasinnaasutut uniffiunerpaavoq. Silaannaap nillernerulernera naasorissaasup isaanik
isigalugu soorunami ajorpoq, kisiannili eqqarsaatigalugu annertunerusumik piniarnerulernikkut
aalisarnerulernikkullu illuatungilerneqarsinnaasorinaraluarluni. Tassunga atatillugu malugisariaqarpoq
uumasut saanikuinik misissugarpassuit takutissimammassuk naasorissaasoqarfiit inuerunnerisa
nalaanni uumasunik nujuartanik iluaquteqarsinnaaneq suli periarfissaajuarsimagaluarmat. Natseq –
puisi ukioq kaajallallugu Kalaallit Nunaanni tamarmi naapitassaasoq – nasorissaasoqarfiit attakuini
toqoraavikuinilu naammattuugassaanngilluinnangajammat, taamaallaalli misissukkani
annertunerpaaginnarni ataasiakkaaginnannguanik nassaassaalluni. Aalisakkattaaq saarni
annikitsuinnarmik nassaassaapput, allaat ukiuni kingullerpaani naasorissaasoqarfiusimasuni, naak
immikkut kukkuneqarsinnaasunik arajutsinaveersaarluni misissuiffiusimagaluartuni.
Inuiaqatigiinni qallunaatsiani ajornartorsiut annerpaaq tassaasimagunarpoq inuisa ikippallaarnerat.
Naatsorsuinerit nutaanerpaat malillugit nunaqarfiit ukiuni 1200-kkunni imaluunniit 1300-ikkunni
inoqarnerpaagamik katillugit 2000-it missiliuinnarlugit inoqarsimassapput. Taamaanneratigut qanoq
inuiaqatigiinnut assigiinngitsunut sammisillugu aningaasarsiorniartunut nunarujussuarmillu
periarfissaqartunut naasorissaasoqarfiillu arlallit pinngitsooratik suleqatigiinnissaannik
pisariaqartitsisunut tamanna qanoq sanngeequtaatigimassasoq takuneqarsinnaavoq. Aammalu ukiut
akulliit naalerneranni Europap kalaallit tunisassiaannik inuulluarniutigalugit pigisassanik
soqutiginninnerata milliartulernera tikisitanik pinngitsoorsinnaanngisanik, soorlu saviminermik
qisunnillu umiatsialiornermut atugassanik pissarsiniapiluulernermik kinguneqartoq
ajorluinnarsimassaaq. Tamatuma qallunaatsiat Kalaallit Nunaanniittut suli qangarnit annertunerusumik
kiserliortilersimassavai, tamannalu aallaralernermik kinguneqarluarsimasinnaavoq.
Qallunaatsiaqarfiit inuertitersimalermata inuit kulturimut allamut atasut – ullumikkut kalaaliusut
siuaasaat – sinerissap annersaani sineriami nunassititersimapput. Inuit-kulturi – imaluunniit aamma
thulekulturimik taaneqartartoq – ukiut 1000-it siulliit ingerlaneranni Beringstrædep eqqaaneri
ineriartulersimavoq ukiullu 1000-ikkut aallartimmata inuit kuluturimut tassunga atasut ilaat kangimut
ingerlaalersimapput. Inuit siulliit Thulip eqqaanut ukiut 1200-ikkut ingerlaneranni apississimapput
ukiullu tulliit 200-it ingerlaneranni Kalaallit Nunaata ilaanut allanut siammartitersimallutik.
Thulekulturi uummaarissorujussuuvoq inuillu taakkua pissutsinut allanut nuunnissamut
ammalluinnartuusimallutik. Issittorsuarmiillutik pingaartumik arfivinnik piniagaqarsimariarlutik nunap
ilaanut allanut allatoortumik silaannaqartunut siammartiterput tamaanilu periarfissanut nutaanut
naleqqussarlutik. Qanganisarsuarsiortut assaanerisigut nassaat takutippaat inuit qallunaatsiallu kulturii
arlaleriarlutik naapittarsimasut, kisiannili inuiaqatigiit taakkua akornanni aaqqissuussamik niuernikkut
ataqatigiissimasinnaanermut takussutissaqanngilaq. Qanganisarsiornikkut inuit qallunaatsiallu
akornanni aaqqiagiinngilluni akeqqersimaarsimasinnaanermut qallunaatsiat nungunneranut
pissutaasimasinnaasumik takussutissaqanngilaq.
Nunasiaalernerup aallartinneraniilli nersutaatit Kalaallit Nunaannut niuertunit, ajoqersuiartortitanit
atorfilinnillu allanit niuertoqarfinngortitertunut uumasuutitut nerisassatut isigineqarlutik
eqquteqqinneqarput. Hans Egede 1721-mi tikeqqaaramili nersussuarnik, puulukinik savaasamillu
ataatsimik nassareerpoq, 1700-ikkullu ingerlareersut ilagiinni Noorliusuni nersutaateqarneq
eqqartorneqarpoq. Nunasiaqarnerup ingerlanneqarneranik aqutsisoqarfimmiit nunalerinikkut
inuussutissarsiutip eqquteqqinnissaa 1777-imili iliuuseqarefigineqalereerpoq, tassami taamanikkut
aallarnersaatitut taaneqarsinnaasumik KGH-p (Den kongelige Grønlandske Handel) niuertoq Andreas
Bruun ikiortaalu Aron Arctander Kujataani kangerlunni qallunaatsiaqarfikuni nunalerinermut
nersutaateqarnermullu naleqquttoqarnersoq misissuiartortillugit aallartimmagit. Ukiut tallimat
qaangiuttut niuernermut pisortaqarfik peqqusivoq Qaqortumi pisortaasimasoq tunuarnikoq, norskeq
Anders Olsen nersutaatilittut nunaatissarsisinnaasoq.
Igalikumi nunalerineq siulleq
Anders Olsen (1718-1786) naasorissaasutut nulii Tuperna (1726-1789 miss.) ilagalugu 1782-imi
Igalikumi nunassippoq. Tamannalu kalaallit kinguaariiaat naasorissaasutut ileqquliutaminnik
ingerlatsisut ullumimut attassisut aallaqqaatigaat. Nunassittut Igalikup ujaraanik aappalaartunik ukiuni
akullerni biskorpeqarfiusimasumeersunik illuliorput taamalu nersutaateqarneq savaateqarnerlu
eqquteqqillugit. Nunaqarfik namminerisarluinnarminik inerikkiartorpoq ilaatigut ullumimut suli
attanneqartumik. Tamanna illuni pisoqaanerusuni ilisarnarluartunik Igalikup ujaraanik aappalaartunik
sanaasutigut suli Igalikumut namminermut ilisarnaataalluartutigut takuneqarsinnaavoq. Nunaqarfiup
allatuulaartumik kulturikkut ilisarnaataanut ilaavoq kalaallit akornanni nalinginnaanngitsumik
igalikormiut annertuumik nipilersornikkut kultureqarmata.
Tupernap Anders Olsensenillu kinguaavi tassatuaapput, Narsami sivikitsumik 1833-36-imi
misiliineq eqqaassanngikkaanni – 1800-ikkut ingerlaneranni Kalaallit Nunaanni nunalerinermik
namminersortumik ingerlatsisut. Paasissutissat pigineqartut nalunaarpaat 1834-imi nersussuit 16-it
savallu 40-t pigineqartut. Tassani naatsiiviliornerit eqqaassanngikkaanni nunamik pitsanngorsaanermik
ingerlatsisoqanngilaq, imaappoq kinguaariit uumasuuteqarnermik ingerlatsisut siulliit ingerlatsinertik
nunap nammineq naasuinik iluaquteqarnermik tunngaveqartippaat.
Igaliku nunaqarfiuvoq nunalerinikkut suli eqeersimaartoq naak ukiuni qulikkuutaani kingullerni
annertuumik inunnit qimagarneqalersimagaluarluni, tassami ukkumikkut inuit 30 missaannaat tassani
najugaqarput. Illut pisoqaanerit ilaat piginnittorisimasaasa kinguaavinit eqqarliinillu najorneqarput
sulinngiffeqarnerup nalaani aallaartarfiullutik.
Savaateqarfik Qassiarsuk tunngavilerneqarpoq
Ukioq 1906 kalaallit savaateqarnerata nutaap tunngavilerneqarfiatut isigineqarpoq. Ukioq taanna
kalaallip palasip maligassiuisullu Jens Chemnitz-ip savaateqarneq savat arnavissat 9 angutikuluullu 2
uumasuutigalugit Kalaallit Nunaata kujaterpiaani, Narsarmiini, aallartippaa. Savat taakkua, kingorna
allanik 8-nik ilaneqartut, Savalimmiuniit tikisinneqarput ukioq taanna Chmnitz angalalluni
Savalimmiutigoormat iluatsillugulu savanik kinguaassiortitsinermik ilitsersorneqarluni.
Savaateqarnermik paasinninneq soqutiginnilernerlu Jens Chemnitz aqqutigalugu kalaallinut allanut
tamaaniittunut siaruarterneqarpoq. Nunap ilaani tamaani piniartoqarfinni ilaqutariit
puisinniarnerminnut tapertaralugu saniatigooralugulu savaateqartarnerat nalinginnaaleriartorpoq.
Kujataani ukioq 1915 Qaqortumi savaateqarfik tunngavilerneqarpoq. Uumasuutai Islandimi
pisiarineqartut savat 172-iupput, islandimiut hestii marluk skotillu savanut qimmii pingasut.
Savaaterqarfiup siunertaraa kalaallit savaateqarnerat takutillugulu nunagissaariaatsinik tamaani
atorneqarsinnaasunik ukiumi nerukkaatissanik isumalluuteqarnermik qularnaarisussanik
ineriartortitsinissaq. Savaateqarfik kalaallinik inuusuttunik tigusivoq savaatilittullu ilinniartillugit,
savaatinilu amerliartortillugit savaatilinnut aallarterlaanut savanik, kingusinnerusukkut
savaatigilersimasaminnik taarsigassaannik, atukkiisarpoq.
Ukioq 1924 savaateqarfimmi sanasuusimasoq Otto Frederiksen (1890-1957) kalaallinit
siullersaalluni tamakkiisumik savaateqarnermik ingerlatsinermut nuuppoq. Savanik arnavissanik 140-
nik angutikuluunillu 3-nik Qaqortumi savaateqarfimmit atukkaminik nassarluni ilaquttani ilagalugit
Qassiarsummut, imaappoq qallunaatsiat siuttuata Erik Aappalaartup nunassiffigisimasaanut,
nunassippoq. Nunassinneq iluatsilluarpoq erniinnarlu nunasisunit allanit nussorfigineqalerluni. Ukiut
11 qaangiutiinnartut Qassiarsummi eqqaanilu savaatillit namminersortut 15-it najugaqalereersimapput,
tamarmik Qaqortumi savaateqarfimmi ilinniarnerminnik naammassinnissimasut.
Qassiarsuup tunngaviliisui Elisabeth aamma Otto Frederiksen, soorlu Tuperna Anders Olsenilu
taama pisimasut, kalaallit ilaqutareerujussuit nalerinermik ingerlatsisut aallartiffigaat. Erneri sisamat
tamarmik savaatilinngorput aammalu panii marluk savaatilinnik aappanillutik. Ilaqutariit taakkua
kinguaavi Tunulliarfiup Sermillillu qinnguisa akornanni nunassitsitersimapput. Qassiarsuk ullumikkut
nunaqarfiuvoq nunalerinermik uummaarissumik eqiingasumillu ingerlatsiviusoq 150 miss. inoqartoq.
Ullumikkut savaateqarfiusut naggorissarneqarsinnaasuni, qanga qallunaatsiattaaq iluaqutigisimasaanni,
siammartersimapput. Taamaattumik ullumikkut savaateqarfiit nutaaliaasut tamarluinnangajammik
qanittuini qallunaatsiat illukoqartarpoq. Savaateqarnerup nutaanerusup aallarteqqinnerani illuliornermi
ujaqqat siulerisimasat illukuiniittut atorneqartarsimapput, periaaserli tamanna inuussutissarsiutip 1950-
ikkunni annertusiartulerneratigut atorneeruppoq.
1950-ikkunni 1960-ikkullu aallaqqaataanni savaateqarneq isumalluarfiuvoq, nunaqarfiit Qassiarsuk
Igalikulu ineriartornermut qitiullutik aallaaviusutut inissisimallutik. Savaateqarfiit nutaarpassuit
aallarterarneqarput, allaat 1960-ikkut qiteqqunneranni Kujataani tamarmi savaateqarfiit 210-
nngorsimallutik. Tamakkuali amerlanersaat ilaqutariit savaateqarnerinnavimmik
inuuniuteqarnissaannut mikivallaarput, taamaattumillu ukiunilu tulliuttuni savaateqarfiit
malunnaatilimmik ikileriarput.
Ilaatigut Vatnahverfimi savaatit, massakkut silarsuarmiut qingornussaqarfissaattut
siunnersuutigineqartup kujasinnerusortaaniittumi, ukiuni taakkunani amerlineqarput. Savaatilik
Andreas Egede Igalikumeersoq tamaani siullersaavoq 1934-mi Igaliku Kujallermut, Vatnahverfip
avannarpasinnerusortaaniittumut qallunaatsiat illukorpassuisa oqaluffikortallit, allagatoqqat malillugit
Undir Hófda-mik taagorsimasaata, saninnguannut nunassikkami. 1965-imi ilaqutariit arfinillit tassani
savaateqarnermik ingerlatsipput inuit 38-ullutik. Savaateqarfiittaaq arlallit Vatnahverfip
kippasinnersusortaanut, Aniaap sineriaani aallarterarput, tamatumalu timaatungaa naggorissoq
ataatsimut igigartortitsivittut atorneqarpoq. Aatsaat kingusinnerusukkut – 1980-ikkunniit –
Vatnahverfip timaatungaata ilaa savaateqarfiliorfigineqalerpoq.
Piffissaq ungasinnerusoq isigalugu savaateqarfeerarpassuarnit imminut akilersinnaanngitsunit suli
ajornartorsiutaanerusoq tassaavoq nunarujussuaq atorlugu savaateqarnermik ingerlatsineq. Savat ukioq
naallugu silamiittarput imminnullu paarinerusutut oqaatigineqarsinnaallutik. Taama
pisoqarsinnaaneranut pissuterpiaavoq niggertarnera, tassa nunasarnertarnera, anorit sermersuarmiit
aqqarsaartut kissartut ukiuunerani akuttunngitsumik aputaarutitsisartut, taamalu savanik
nerisassaqalersitseqittartut. Ilaanneeriarlunili nigeqanngitsoortarpoq, tamatumalu savat
nerisassarsiorniarnerat ajornarnerulersittarpaa. Ajornerpaasarporli nerrup aputip qaaginnaa
aatsikkaangagu suna tamaat serminngortillugu savat nerisinnaasaat mattutivillugit
tikitassaajunnaarsillugit. Ukiumut naammattunik savanut nerisassaateqanngikkaanni ukiut ajunaarfiusut
akuttugaluartut takkukkaangata savat tusindelippassuit qaqqani toqorartarput, soorlu 1967-imi
upernaakkut aammalu 1975/76-imi ukiuunerani taama pisoqartoq. Ukiuunerani silap qanoq
ikkumaarnerata ukiumilu ivigartorfissaqarsinnaanerup apeqqutaalluinnarnerata inuussutissarsiut
nalorninartuutillugulu eqqugaapilusinnaatippaa taa-malu ineriartoqqissinnaanermut uniffinngortillugu.
Ukiuni qulikkuutaani siullerni savaateqarfinni amerlanerni savaatit saniatigut aamma
amerlanngikkaluanik nersussuaateqartoqarpoq. Immummik immummillu tunisassianik
pisariaqartitsineq tamatumunnga pissutaasut ilagaat, tamannali 1950-ikkut ingerlaneranni allanngorpoq,
tassa assartuinikkut nillataartitsinermut qerititsinermullu periarfissat nutaat pigineqalermata aammalu –
toqqortuisarneq atorneqaleriartormat. Nersusssuaatit ikiliartorput, Kalaallit Nunaannilu 1974-imi
nersussuaarukkallarpoq taavalu savaateqarneq, islandimiut hestiinik peqarneq savallu qimmiuteqarneq
kisimik sammineqalerlutik.
1960-ikkut naalernerini misilittakkat pakatsinartut 1970-ikkunnilu, ilaatigut 1975/76-imilu ”ukiuunera
ajunaarnersuaqarfiusoq” aammalu qallunaat naalagaaffiata ukiuni arlalinni kalaallit nunalerinerannut
tapiissutinik peersisimaneratigut atukkat ilungersunartut pissutigalugit ingerlatsinermut
iluaqutissartaqarnerusumut isumannaannerusumullu ineriartortitsineq aallartinneqarpoq. Periaatsimik
allanngortitsineq piffissartornarpoq naammassiuminaallunilu. Tamannalu akissaajaateqarpallaarnani
ingerlatsinermik taamaatitsinermik kinguneqarpoq, aammalu siunertaqartumik politikikkut
tapersersorneqarnissamik annertoorsuarnillu aningaasaliiffigineqarnissamik piumasaqarluni.
Ingerlatseriaatsip nutaap eqqunneqarneratigut siornatigornit allaasumik kalaallimik
siunnersorteqalerpoq inuussutissarsiummut siunnersuisoqarnermik siulersuisuusumik.
1979-imi Kalaallit Nunaata namminersornerulernera eqqunneqarpoq taamaattumillu kalaallit
tungaanniit tupigisassaanngitsumik inuussutissarsiutit tunngaviusut, piniarnerup aalisarnerullu,
sananiatigut inuussutissarsiutit nunap nammineq pilersorneranut ilapittuutaasut ilaata,
nukittorsarneqarnissaa kissaatigineqarpoq. Nunalerinikkut tunisassiorneq annertusarneqassaaq,
tamatumalu kinguneraa Savaatillit Peqatigiisut Suleqatigiisut, Namminersornerullutik Oqartussat
suleqatigalugit 1982-1991-imut ineriartortitsinissamut pilersaatut aallartimmassuk. Taanna ukiuni
siullerni pingaartumik EU-p Nunalerinermut Aningaasaateqarfianit tapersersorneqarpoq, Kalaallit
Nunaatalu EU-mit aninerata kingornagut Namminersornerullutik Oqartussaanit
aningaasaliiffigineqartarluni. Pilersaarutip nersutaasiviliorlunilu ivigaasiviliornissaq pingaartippai,
naatitatigut isumalluutaasinnaasut nalunaarsorneqarnerat, nunagissarneq narsaatinillu annertusaaneq
inuussutissarsiutip nammineq naatitaanik ukiumi nerukkaatissaqalersitsisussaq, aqqusinniornikkut
annertusaaneq, siunnersuisarnerup ilinniartitseriaatsillu pitsanngorsarneqarnissaat, suliassat
taagorneqartut ingerlassinnaajumallugit teknologiimik pisariaqartinneqartumik ineriartortitsinissaq il.il.
Sanaartukkat amerlasoorujussuit aallartinneqarput, pingaartumik Vatnahverfimi nutaamik
savaateqarfinngortuni, sissiukkiortitertoqarluni traktorillu aqqutissaannik sanaartortoqarluni tamaani
naggorissumi taserpassualimmi qallunaatsiat nalaanni najorneqarsimagaluaqisumi nunalerinermik
ingerlatsiviit nutaat aallartinnissaat periarfissillugu. Narsaataareersuni savaateqarfinnilu nutaani
ivigaqarfinnik narsaasiortoqarpoq. Nunagissarneq tamanna 1982-90-imut narsaasiortunik SAPmeersunik,
savaateqarnikkut inussutissarsiutip ineriartortitsinermik ingerlatsivianeersunit angalaartunit
ingerlanneqarpoq. Ineriartortitsinermut pilersaarutip 1991-imi uninnerata kingornagut SAP
allanngortinneqarpoq kalaallinut nunalerinermut siunnersorteqarfiulerluni ullumikkut Qaqortumi
inissisimasoq.
Savaateqarfik Qaqortumi 1915 aallartinneqartoq 1955-imi taamaatinneqarpoq Upernaviarsummilu,
Qaqortup kangiani 10 km ungasissusilimmiittumi, annertusisamik nutartikkamillu nunalerinermut
ingerlatsiviusumik taarserneqarluni. Taanna nunarsuarmiut kingornussassaattut siunnersuutigineqartup
iluaniippoq, soorlulu savaateqarfittut allatut taassuma iluaniittutut qallunaatsiat illukortaqarluni.
Tassunga ilaatinneqarput agronomit aammalu orpippassualerinermik ilinniarsimasoq ataaseq, 1950-
ikkullu ingerlanerannili naatitsinermik misileraanerit savaatilinnut ataasiakkaanut
inissinneqarsimallutik.
Misileraavik Upernaviarsuk ullumikkut sulliviuvoq Namminersornerullutik Oqartussat
ataanniittoq. Misileraaviup suliassaraa savaateqarnerup iluani misileraanermik ingerlatsinissaq,
naatitanik misileraaneq, naatsiivinnik naatitsivinnillu ingerlatsineq orpilersuinerlu. Tassani
misileraanerit saniatigut savaateqarfinni naatitsinikkut misileraaneq ingerlanneqartuarpoq.
Nunalerinikkut misileraanissat Nunalerinermut Siunnersuisoqarfimmi siunnersuisut suleqatigalugit
pilersaarusiorneqartarput. Misileraanikkut suliap saniatigut Upernaviarsuk savaateqarnikkut
maligassiuisuusussaavoq. Misileraanermut pisortamik, naatitanik misileraaffinnut pisortamik
nalinginnaasumillu ingerlatsinermut pisortamik tassani sulisoqarpoq.
Misileraavimmut ilaatinneqarpoq savaatilinngorniat ilinniarfiat ukiumut savaatilinngorumaartunik
arfinillit angullugit ilinniartoqartartoq. Ilinniarneq ukiunik pingasunik sivisussusilik teorimik
ilinniartitaaneruvoq savaateqarfimmilu ilinniarluni sulineq Kalaallit Nunaanni, Islandimi
Norgemiluunniit ingerlanneqartarpoq. Savaatilioreersuttaaq pikkorissartillugit ilinniaqqititseqqittarneq
ingerlanneqartarpoq. Savaatilinngorniat ilinniarfianni atorfeqarput områdeledere ataaseq, faglærere
ataaseq økonomalu ataaseq.
Misileraavik 1950-ikkunniilli Kujataani sumi tamaani naleqquttuni misiliilluni orpilersuinermik
ingerlatsivoq Danmarkimi Hørsholmimiittoq orpinnut tunngatillugu ilisimatusarfik Arboretet
suleqatigalugu. Suleqatigiinnerup taassuma kingusinnerusukkut Kalaallit Nunaata Arborete-ata
Narsarsuarmiittup, 2004-mi augustusimi pisortatigoortumik ammarneqartup, pilersinneqarnera
kinguneraa. Arboretet nunarsuarmiut kingornussaqarfissaattu siunnersuutigineqartup iluaniippoq
Eriup Aappalaartup nunaqarfigisimasaanit Brattahlid-imit kilometerialuinnarnik ungasissuseqarluni
Tunulliarfiup illuatungaaniilluni. Tamatumani qaqqartuumi orpeqarfiup killinganeersunik orpinnik
orpikkanillu nunarsuullu affaani avannarlermi orpeqarfiup killinganeersunik katersugaateqarnissaq
siunertaavoq. Taanna botanisk have-uutigaluni silaannaap allanngorneranik malussarniutaasinnaavoq
aammalu Kujataani naasinnaasut suunerisa toqarniarnerini toqqammaviusinnaalluni. Arboretet 150
hektar miss. annertussuseqarpoq orpinnik assigiinngitsunik 110 missaannik orpeqarfinniit 600
missaanneersunik peqarluni, ullumikkullu taanna arboretenut orpeqarfiit killingineersunik imalinnut
annerpaanut ilaatinneqarpoq.
Nunatta Katersugaasivianit Allagaateqarfianillu aasat kingulliit pingasut aluminiumik aatsitsiviliortoqassappat eqqorneqartussap nunataani, nalunaarsuivoq. Sumiiffiit pilersaarutit piviusunngortinneqassappata sunnerneqarsinnaasut misissuivigineqarsimapputtaaq. Misissuinerit soqutiginartorpassuarnik paasisaqarfiusimapput. Nunatta Katrsugaasivianit nalunaarusiortoqarpoq kulturikkut eriagisassat pillugit ersarissumik innersuussutilimmik.
Nalunaarusiaq uani atuaruk (kalaallisut naalisagaq)
Nalunaarusiaq tamakkiisoq (tutluttut)
